Näituse „Ellujäämise poeetika” avab 9. mail vestlusring

Näituse „Ellujäämise poeetika” avab 9. mail kell 15.00 ingliskeelne vestusring, kus arutletakse ellujäämise poeetikast, ohustatud liikidest, teaduse ja loovkultuuri seostamisest ning kaasavatest meetoditest õppetöös. Arutelus osalevad üliõpilased Marta Kucza ja Oscar Miyamoto ning õppejõud Timo Maran ja Jane Remm.  9. mai vestlusring toimub Jakobi 2-114. Päev hiljem, 10. mail kell 13.00, saab Jakobi 2 fuajees osaleda näituse kuraatorituuril.

Liikide massiline väljasuremine on üks globaalse keskkonnakriisi olulisimaid ilminguid. Sageli me ei tunnegi kaduvaid liike, sest kultuuris puuduvad kujutised ja väljendused nende kohta. Seega ei ole keskkonnakriis ainult loodusteaduste teema, vaid ka küsimus kultuuri süvamustritest, tekstidest ja tõlgendustest, mis on vajalikud looduse muutuste mõistmiseks ja tõlgendamiseks.

Näitus sündis erialadevahelise teadusprojekti ja kahel õppeaastal väldanud magistirikursuse „Omailmaanalüüs ja loomade representatsioonid“ tulemusel. Kursus kombineeris semiootikas tuntud omailma teooria loodusteaduslike teadmistega teistest liikidest ja loovuurimuse meetodid. Jakob von Uexkülli teooria kirjeldab loomaliikide subjektiivseid maailmu ehk omailmu, avades maailma tähenduse(d) läbi eri elusolendite vaatenurkade. Nii on valminud kunstiteoste ühine eesmärk väljendade loomade omailmu kultuuri vahenditega. Publiku ette jõuab kolmteist üliõpilaste loodud teost eri žanritest: luule, maalid, kunstilised objektid, heli- ja videoinstallatsioonid. Näituse peakorraldaja, ökosemiootika ja keskkonnahumanitaaria professor Timo Maran toob välja, et "Meie peamine soov on näidata, kuidas teaduse ja loovuse ühendamine võimaldab anda edasi oskuseid, mille abil saab meist igaüks kujundada uusi ja kestlikumaid kultuurimustreid." 

Projekt ja näitus „Ellujäämise poeetika” on osa rahvusvahelisest kirjandusfestivalist Prima Vista ja Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammist. Loengukursuse metoodika väljatöötamine on osa Eesti Teadusagentuuri uurimisgrandist „Ohustatud liikide tähendused kultuuris: ökoloogia, semiootiline modelleerimine ja retseptsioon”, mille raames toimub 5.–7. juunil 2024 konverents „Väljasuremise jäljed: liigikadu, solastalgia ja taastumise semiootika”, mis pöörab tähelepanu väljasuremise kultuurilistele, subjektiivsetele ja semiootilistele tahkudele. Konverents on ka osa Loodusloovusfestivalist. 

Soovitame lugeda lisaks ka Jaak Tombergi ja Triinu Laane vestlust teemal „Ellujäämise kunstid”.

Image

Image